www.essa.ee

Kutsume teid kaasa mõtlema Enn Soosaare 80-le sünniaastapäevale pühendatud konverentsil „KAITSE VAIM“ 13. Veebruaril 13.00 Tallinna Ülikooli Astra saalis.

Enn Soosaar  (1937-2010) oli Eesti publitsist, tõlkija ja kirjanik.  Ta kirjutas väga paljudel teemadel, aga väga oluliseks pidas ta kaitsepoliitikat, seda just Eesti geopoliitilist olukorda arvestades.

Konverentsi kõnelejad on Kaitseväe juhataja Riho Terras ja soome kirjanik Sofi Oksanen, kes oma   essee  esitab eesti keeles. Sofi Oksanen on tuntud oma kaitsepoliitika alase huvi ja teadmiste poolest, Soomest on ta sel teemal hinnatud esineja. Huvi selle vastu, kuidas ta tajub väikeriigi julgeolekufilosoofiat, on juba ette väga suur.

Neli Enn Soosaart hästi tundvat inimest Ülo Tuulik, Jaan Tammsalu, Mihkel Mutt ja Mart Nutt meenutavad vestlusringis Ennu ja tema panust Eesti avaliku mõtte arengusse.

Antakse välja kuues Enn Soosaare eetilise esseistika auhind. See on 3000 eurot ja selle on traditsiooniliselt välja pannud LHV pank.

KAVA:

13:00 – 13:05      Konverentsi avasõnad

13:05 – 13:20      Enn Soosaare raamatutest räägib Marek Tamm

13:20 – 14:20      Vestlusring Raul Rebase juhtimisel – Mihkel Mutt, Jaan Tammsalu, Mart Nutt, Ülo Tuulik

14:20 – 14:45      Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnavõtt

14:45 – 15:15      Kohvipaus

15:15 – 16:00      Kirjanik Sofi Oksaneni sõnavõtt

16:00 – 16:15      Eetilise esseistika auhinna üleandmine

16:15 – 17:30      Pidulik vastuvõtt

Konverents on eesti keeles sünkroontõlkega inglise keelde.

Konverentsi korraldab Enn Soosaare Sihtasutus ja Enn Soosaare pere.

Sihtasutuse partnerid konverentsil on Tallinna Ülikool, LHV Pank, Postimees ning Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen.

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna võitis 2016.aastal Margus Laidre oma esseega «Kelle sõna valitseb maailma?» , mis ilmus ajalehes Postimees.

Ta ütles “Aktuaalsele kaamerale” kommentaariks, et sõnu on meie ümber saanud tohutult palju ja kuna meie elutempo on niivõrd kiire, siis pahatihti me ei suuda eristada “tühje värvilisi õhupalle”. “Sõnu, mis kohe lõhkevad ja kaovad – nendest sõnadest, millel on tegelikult sisu olemas. Sellele on ka võti olemas – see seisneb selles, et tuleb võtta aega.” Ta selgitas, et ega aega ei teki rohkem juurde. “Teiseks – seda võetud aega võiks kasutada mõtlemiseks nende sõnade üle, mida me kuuleme. Ma usun kindlalt, et sõnal on jõud, sõnal on vägi ja kindlasti tasub teineteist rohkem kuulata.”

Auhind anti üle Enn Soosaare Sihtasutuse poolt Harju Maakonnaraamatukogus Keilas. Auhinnale kandideerivad eelmise kalendriaasta silmapaistvaimad kirjutised esseistika valdkonnas ning preemia antakse ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee eest.

Autasu nominentide hulgas olid veel Andres Maimik, Guido Viik, Mathura, Mihkel Mutt, Marju Lepajõe ja Mihkel Kunnus. Auhind on traditsiooniline ning seda anti välja juba viiendat korda. Eelmised laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul ja Hent-Raul Kalmo.

Auhinnaga kaasneb rahaline preemia, mille pani välja LHV Pank.

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvis õiguskantsleri asetäitja-nõunikuna töötav Hent Kalmo Vikerkaares ilmunud essee «Utoopiline Eesti» eest. Esseed võib lugeda siit.

Väärikas auhind anti üle täna Keilas Harju maakonnaraamatukogus, kus pärijate soovil asub ka Enn Soosaare isiklik raamatukogu.

Auhinda annab välja Enn Soosaare sihtasutus aasta jooksul eesti keeles ilmunud poliitikast, kultuurist või moraalist rääkiva essee eest. Rahaliselt toetab auhinda LHV Pank. Mullu võitis selle teoloog Toomas Paul Maalehes ilmunud esseega «Aus vale, vale ausus», 2013. aastal Kalle Muuli raamatuga «Isamaa tagatuba» ja 2012. aastal Ilmar Raag Postimehes ilmunud esseega «Kultuuritust ei ole olemas».

Žüriisse kuulusid Ülle Madise (esimees), Viivi Luik, Hannes Rumm, Neeme Korv, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik.

Nominentidena tõstis žürii esile Mihkel Muti Loomingus ilmunud esseed «Guinnessi raamatu lõpp. Essee kuulsuse demokratiseerumisest», Mihhail Lotmani Loomingus ilmunud esseed «Hübriidne Venemaa», Urve Eslase Postimehe arvamus- ja kultuurilisas AK ilmunud esseed «Eetika on vahel ka kriitika» ja Marju Lepajõe Akadeemias avaldatud esseed «Milleks rahvuslikkusele tõlkimine?».

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvis tänavu teoloog Toomas Paul mullu veebruaris Maalehes ilmunud essee «Aus vale, vale ausus» eest.

Toomas Paul tõstatas mullu 15. veebruaril ilmunud essees küsimuse, kas üksikinimene saab jääda ausaks, kui ühiskond on üles ehitatud valele.

Auhinda annab välja Enn Soosaare sihtasutus aasta jooksul eesti keeles ilmunud poliitikast, kultuurist või moraalist rääkiva essee eest. Mullu pälvis selle Kalle Muuli raamatuga «Isamaa tagatuba» eest ja 2012. aastal Ilmar Raag Postimehes ilmunud esseega «Kultuuritust ei ole olemas».

Tänavu kuulusid žüriisse esimees Ülle Madise, Viivi Luik, Hannes Rumm, Hannes Tamjärv, Neeme Korv, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik.

2013. aasta eetiliste esseede esikolmikusse jõudis Andrei Hvostovi lugu «Minu elu Annleenaga», mis ilmus 20. aprillil LPs.

«See oli mõnelegi väljakannatamatult aus. Isegi painav. Aga mure, millest ju ennegi viisakail sõnul ja säästvalt räägitud, jõudis esimest korda väga paljude teadvusesse. Alles siis küsiti valjul häälel, kas oleme ühiskonnana osa oma ligimesist väljapääsmatusse hätta jätnud? Kas oleme seda tahtnud või lihtsalt juhtus nii, on olnud tähtsamale mõelda? Aga mis on nii palju tähtsam kui väärikas elu ja väärikas surm?» küsis žürii esimees Ülle Madise auhinna üleandmistseremoonial.

Esikolmikusse jõudis tänavu ka Valdur Mikita Postimehe AKs aasta viimasel päeval ilmunud looga «Hurda tagasitulek ehk kuidas sokutada šamaanile nutitelefon».

Võitja rahalise preemia eest hoolitses nagu kahel varasemalgi korral LHV Pank.

Maalehe kajastus

„Mida Enn Soosaar täna ütleks?“

Täna, 13.veebruaril, on Enn Soosaare 77. sünniaastapäev. Selle tähistamiseks toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents nimetusega “Kuidas tõlkida maailmavaadet”.

Enn Soosaar oli Eesti üks mõjukamaid avalikke intellektuaale, kelle sõnavõtud ja mõtteavaldused kujundasid aastakümnete vältel paljude inimeste, sealhulgas  meie poliitilise aktiivi vaimset maailmapilti.

Konverentsi esinejad Ene Ergma, Per Nyholm, Urve Eslas ja Hannes Rumm on saanud ebatavalise ülesande, mõelda ennast Enn Soosaareks ja mõtiskleda kaasaja Eesti üle võtmes „Mida Enn Soosaar täna ütleks?“

Konverentsi lõpetuseks antakse üle järjekordne eetilise esseistika auhind. Eetilise esseistika nimetuse pakkus omal ajal välja president Toomas Henrik Ilves, kes hindas väga kõrgelt Enn Soosaare  loomingu rolli eetilise ja sotsiaalse ühiskonna loomisel.

Žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti kirjutava pressi esindajad, on tänaseks välja valinud kolm kandidaati, kelle hulgast kuulutatakse 13.02.2014 välja võitja. Need kandidaadid on Andrei Hvostov, Toomas Paul ja Valdur Mikita.

Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 3000 eurot, mille on välja pannud LHV Pank.

Konverentsi korraldamist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Ülikool, välisministeerium ja ERR.

Üritus algab kell 13:00 Tallinna Ülikooli Astra saalis. Kaasa on võimalik mõelda ka veebiülekande kaudu, mida edastab ERR aadressil
http://uudised.err.ee/v/eesti/242fef41-77c2-40db-912f-b32eeb171bd3.

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvis tänavu ajakirjanik Kalle Muuli raamatu «Isamaa tagatuba» (Tulimuld 2012) eest, milles autor meenutab Mart Laari esimese valitsuse tõusu ja langust.

Auhinda annab välja Enn Soosaare sihtasutus aasta jooksul eesti keeles ilmunud poliitikast, kultuurist või moraalist rääkiva essee eest. Mullu pälvis selle Ilmar Raag Postimehes ilmunud esseega «Kultuuritust ei ole olemas».

Lisaks Muulile jõudsid seekord parimate tööde hulka Eero Epner kirjutistega «Reformierakonna juhatuse koosolek» (Eesti Ekspress, 17.10) ja «Mõnest väljakutsest nüüdisaegse teatri ees» (Sirp, 22.06), Enn Vetemaa «Mure on» (PM, 05.11) ja «Kas ikka tasub üleliia hädaldada?» (PM, 21.03), Robert Kurvitz «Eesti Vabariik, paralleelsed väljakaevamised» (Eesti Ekspress, 24.06), Jaak Valge «Piiskop Eduard Profittlichi lugu» (PM AK, 23.04), Valdur Mikita «Kalevipoeg lehma seljas» (PM AK, 05.05), Kärt Hellerma «Suurendatud inimene» (PM AK 29.09) ja Mart Kivastik «Eesti Maja» (PM 15.12).

Žüriisse kuulusid Iivi Anna Masso (esimees), Ülle Madise, Hannes Rumm, Hannes Tamjärv, Neeme Korv, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik. Auhinna andis Muulile üle Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land.

Võitja rahalise preemia eest hoolitses nagu mullugi LHV Pank.

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna esimeseks laureaadiks valiti filmirežissöör Ilmar Raag. Auhind antakse möödunud kalendriaastal eestikeelses trükiajakirjanduses ilmunud tähelepandavaimale kirjutisele esseistika žanris.

Auhinna määras selleks kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti kirjutava pressi esindajad. Tänavu olid žürii koosseisus Hannes Rumm, Hannes Tamjärv, Neeme Korv, Sulev Vedler, Ülle Madise ja Ülo Tuulik. Žürii tööd juhtis Iivi Anna Masso.

14. novembril 2011 asutati Enn Soosaare Sihtasutus. Sihtasutuse ülesandeks on Eesti silmapaistva tõlkija, publitsisti ja ühiskonnategelase Enn Soosaare pärandi säilitamine, edasiarendamine ja jäädvustamine. Sihtasutuse esimeseks sammuks selles suunas on eetilise esseistika auhinna väljaandmine.
Sihtasutuse asutaja on Tallinna Ülikool, mille audoktoriks Enn Soosaar oli. Sihtasutuse edaspidist tööd kureerivad Tallinna Ülikool, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium ja mitmed üksikisikud. Sihtasutus peab üheks oma esmaseks kohustuseks tõlke- ja esseistikasaavutuste esiletõstmist ja tunnustamist.

13. veebruaril 2012 tähistame Enn Soosaare 75. sünniaastapäeva. Sel päeval annab sihtasutus välja esimese Enn Soosare nimelise aastapreemia, mis nimetati President Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul „Eetilise esseistika auhinnaks“. Preemia laureaadiks saab autor, kes on oma kirjutistega aidanud levitada ja arendada ühiskonnas väärtusi, millele Enn Soosaar pühendas kogu oma viljaka loometegevuse.