Enn Soosaar oli Ameerika kirjanduse parimaid tõlkijaid Eestis ning usaldatav kommenteerija. Totalitaarriigis paotas ta eestlasest lugejale kitsukest Lääne-suunalist kultuuriakent, vahendades Ernest Hemingway, William Faulkneri, Saul Bellow, Truman Capote´i, Edgar Doctorow, John Cheeveri jpt teoseid.
Vahetult enne Eesti iseseisvuse taastamist ja järgnevail sajandivahetuse kümnenditel mõtles ja kirjutas Enn Soosaar end kolumnistiks, avaldades üle 700 kirjutise ühiskondlik-poliitilistel ning kultuurilistel teemadel. Tema kui pädeva analüütiku ja sirgesõnalise väljaütleja tekstid said tähenduslikeks poliitikutele, diplomaatidele ja reakodanikele. Tema kirjutised tuletasid meelde ja rõhutasid üha uuesti eetilisi ja moraalseid väärtusi. Enn Soosaart on nimetatud isamaa moraalseks nõuandjaks.
Jätkuvalt meenutas ta oma rahvale demokraatia tähendust ja kohustuslikkust. Demokraatiasse ei astuta, demokraatiasse kasvatakse – tsiteeriti toona ja tsiteerime ka täna Enn Soosaare määratlust.
Enn Soosaare vaimse pärandi põlistamiseks ja edasiarendamiseks annab sihtasutus välja aastapreemia, mis President Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul nimetati eetilise esseistika auhinnaks.
Auhind antakse möödunud kalendriaastal eestikeelses trükisõnas ilmunud tähelepandavaimale kirjutisele esseistika nõudlikus žanris. Auhinna määrab selleks kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti kirjutava pressi esindajad. Laureaat kuulutatakse välja igal aastal 13. veebruaril, Enn Soosaare sünniaastapäeval.